Homotsüstinuuria diagnoositakse peamiselt homotsüsteiini ja metioniini taseme määramisega veres. Varajaseks avastamiseks saab teha vastsündinutele sõeltesti, mis hõlmab homotsüsteiini taseme määramist vereproovist. Kui homotsüsteiini tase on kõrgenenud, kasutatakse diagnoosi kinnitamiseks täpsemaid geneetilisi teste, et tuvastada CBS-geeni mutatsioonid.
Homotsüsteinuuria ravi on suunatud homotsüsteiini taseme alandamisele ja kõrvalekallete korrigeerimisele vitamiinide ja toidulisandite abil:
- B6-vitamiin (püridoksiin): Mõnel homotsüstinuuriaga inimesel aitab B6-vitamiin homotsüsteiini muundumisel tsüsteiiniks. B6 toimib koensüümina ensüümile, mis kiirendab homotsüsteiini metabolismi, vähendades seeläbi homotsüsteiini taset organismis. Umbes pooltel homotsüsteinuuria juhtudel on B6-ravi efektiivne, kui organismis esineb B6 suhtes tundlik mutatsioon.
- B12-vitamiin (kobalamiin): B12 on samuti vajalik homotsüsteiini konverteerimisel metioniiniks. See vitamiin töötab koensüümina metioniini süntaasile, mis muudab homotsüsteiini uuesti metioniiniks, vähendades seeläbi toksilise homotsüsteiini taset veres. B12 aitab säilitada metüültsüklit, mis on oluline DNA sünteesiks ja rakufunktsioonideks.
- B2-vitamiin (riboflaviin): B2 toetab ensüümi funktsiooni, mis aitab CBS-geeni mutatsiooniga inimestel paremini homotsüsteiini lagundada. B2-vitamiin toetab FAD (flaviinadeniniindinukleotiid) sünteesi, mis on vajalik CBS ensüümi toimimiseks, aidates kaasa homotsüsteiini lagundamisele ja muundumisele tsüsteiiniks.
- Metüülfolaat (B9-vitamiin): Metüülfolaat toetab metüülgruppide ülekandmist homotsüsteiinilt, muutes selle metioniiniks. See vähendab homotsüsteiini taset, pakkudes metüülgruppi, mis on vajalik homotsüsteiini muutmisel metioniiniks. Foolhappe lisamine võib oluliselt vähendada homotsüsteiini taset ja on tavaliselt vajalik kõigile homotsüstinuuria patsientidele.
- Madala metioniinisisaldusega dieet: Kuna metioniin on homotsüsteiini eelühend, aitab madala valgusisaldusega ja madala metioniinisisaldusega dieet vähendada homotsüsteiini taset. Toidust eemaldatakse suures osas liha, piimatooted ja teised valgurikkad toidud, et vältida metioniini liigset tarbimist.
- Betaine: Betaine aitab samuti homotsüsteiini alandamisel, kuna see osaleb alternatiivses metüleerimisprotsessis, mis muudab homotsüsteiini uuesti metioniiniks, sõltumata B12 vitamiinist. Betaine lisamine võib homotsüsteiini taset oluliselt alandada ja on kasulik neile, kelle organismi metüleerimistsükkel on häiritud.
Metioniin on asendamatu aminohape, mida organism vajab valkude sünteesiks, kuid liigne metioniin võib olla kahjulik, eriti kõrgenenud homotsüsteiini tasemega inimestele. Liigne metioniin võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, sealhulgas:
- Homotsüsteiini taseme tõus: Metioniin metaboliseerub organismis homotsüsteiiniks. Kui metioniini on liigselt, ei suuda keha alati homotsüsteiini tõhusalt lagundada, eriti kui esineb B-vitamiinide puudus või geneetilised mutatsioonid (näiteks CBS geenis). Kõrge homotsüsteiin kahjustab veresooni ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski.
- Kardiovaskulaarsed probleemid: Liigne homotsüsteiin, mis tekib metioniini ainevahetuse kaudu, võib kahjustada veresoonte seinu ja kiirendada ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumist. See suurendab infarktide, insultide ja teiste südame-veresoonkonnahaiguste riski.
- Oksüdatiivne stress ja rakukahjustus: Metioniini metabolismi käigus tekib kehas vabu radikaale ja muid reaktiivseid ühendeid, mis võivad suurendada oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress kahjustab rakke ja kudesid ning võib kaasa aidata põletikuliste ja degeneratiivsete haiguste tekkele.
- Mõju maksale: Liigne metioniin võib maksas põhjustada lipiidide kuhjumist, mis soodustab rasvmaksahaiguse ja maksa põletiku teket. Maksale kahjulikud ained, mida tekib metioniini ainevahetuses, võivad kahjustada maksarakke.
- Vähiriski suurenemine: Teatud uuringud on näidanud, et liigne metioniin võib soodustada vähirakkude kasvu, sest vähirakud vajavad paljunemiseks metioniini. Mõnedes katsetes on metioniinivaene dieet pärssinud vähirakkude arengut ja vähendanud kasvaja kasvu.
- Neuroloogilised ja kognitiivsed probleemid: Liigne homotsüsteiin, mis tekib metioniinist, on seotud neuroloogiliste häiretega. Kõrgenenud homotsüsteiin on riskitegur kognitiivsele langusele ja dementsusele, kuna see võib kahjustada närvirakke ja põhjustada põletikku ajus.
- Luu- ja sidekoe nõrkus: Kõrge homotsüsteiini tase on seotud luumassi vähenemise ja osteoporoosiga. Homotsüsteiin võib kahjustada kollageeni, mis on oluline sidekoe tervise ja tugevuse jaoks, põhjustades luude ja sidekoe nõrkust.
- Metioniin soodustab rasvumist mitmel moel, kui seda on organismis liiga palju. Kõrgendatud metioniin võib põhjustada rasvkoe suurenemist ja kehakaalu tõusu, mõjutades ainevahetust, insuliinitundlikkust ja põletikulisi protsesse.
Seetõttu on soovitatav, et inimesed, kellel on kõrgenenud homotsüsteiini tase või geneetilised eelsoodumused, piiraksid metioniinirikka toidu tarbimist ja tagaksid piisava B-vitamiinide (eriti B6, B12 ja foolhappe) saamise, mis aitavad homotsüsteiini lagundada ja kaitsevad keha metioniini kahjulike mõjude eest
Metioniinivaese dieedi korral võib tekkida nõiaring, mis on eriti problemaatiline inimestele, kellel on juba kõrgenenud homotsüsteiini tase ja insuliiniresistentsus. Nõiaring kulgeb järgmiselt:
- Homotsüsteiin ja metioniin põhjustavad insuliiniresistentsust: Kui metioniini tase on kõrge ja keha ei suuda homotsüsteiini tõhusalt lagundada (näiteks B-vitamiinide puuduse või geneetiliste tegurite tõttu), tõuseb homotsüsteiini tase. Kõrge homotsüsteiin soodustab põletikulisi protsesse ja kahjustab rakke, sh ka insuliini retseptoreid, mis suurendab insuliiniresistentsuse riski. Insuliiniresistentsuse korral ei reageeri keharakud insuliinile normaalselt, mis tõstab veresuhkru taset ja koormab kõhunääret.
- Liha ja valgurikka toidu vajadus insuliiniresistentsuse parandamiseks: Insuliiniresistentsust saab osaliselt ravida toitumise kaudu, kus on kõrgem valgusisaldus ja vähem kiireid süsivesikuid. Liha, mis on hea valguallikas, aitab stabiliseerida veresuhkru taset ja vähendada insuliiniresistentsust. Kuid liha on samal ajal ka väga metioniinirikas, mis suurendab kehas metioniini ja seega ka homotsüsteiini taset.
- Metioniini taseme tõus liha tarbimise tõttu suurendab homotsüsteiini taset: Kui insuliiniresistentsusega inimene suurendab liha tarbimist, et parandada ainevahetust, saab organism juurde rohkem metioniini. See toob kaasa homotsüsteiini taseme tõusu, sest metioniin metaboliseerub homotsüsteiiniks. Ilma piisava B-vitamiinide (eriti B6, B12 ja foolhappe) toetuseta võib homotsüsteiin kuhjuda, mis kahjustab veresooni ja soodustab põletikulisi seisundeid, halvendades insuliiniresistentsust veelgi.
- Nõiaring jätkub: Kuna insuliiniresistentsus halveneb, tekib vajadus taas veresuhkru stabiliseerimiseks rohkem valku, mis omakorda suurendab metioniini ja homotsüsteiini taset. See viib nõiaringi, kus liha ja valgurikas dieet aitab lühiajaliselt insuliiniresistentsust, kuid pikaajaliselt süvendab homotsüsteiini ja metioniini kuhjumise tõttu ainevahetusprobleeme ja põletikku.
Metioniinivaese dieedi oht seisneb selles, et see võib olla ebatõhus insuliiniresistentsuse korral, kuna see piirab olulisi valguallikaid. Samas liha ja metioniinirikka toidu tarbimine, mis aitaks insuliinitundlikkust parandada, suurendab taas homotsüsteiini taset ja süvendab terviseprobleeme. Parima tulemuse saavutamiseks on vaja tasakaalu, kus samal ajal tagatakse piisav B6, B12 ja foolhappe tase, mis aitavad homotsüsteiini neutraliseerida ja vältida selle kuhjumist.
Metioniini taseme alandamiseks ja selle kahjulike mõjude vähendamiseks kasutatakse teatud toidulisandeid, mis toetavad metioniini metabolismi ja vähendavad homotsüsteiini kuhjumist.
- B6-vitamiin (püridoksiin): B6 toimib koensüümina ensüümides, mis lagundavad homotsüsteiini tsüsteiiniks. Selleks, et homotsüsteiin saaks ohutult eemaldatud ja ei kuhjuks, on vajalik piisav B6 tase.
- B12-vitamiin (kobalamiin): B12 aitab homotsüsteiini tagasi metioniiniks muuta, mis vähendab otseselt homotsüsteiini taset, takistades selle kuhjumist. Piisav B12 tase hoiab ära metioniini ja homotsüsteiini toksilisuse veres.
- Metüülfolaat (B9-vitamiin): Metüülfolaat aitab homotsüsteiini metioniiniks tagasi konverteerida, pakkudes vajalikku metüülrühma. See aitab vältida homotsüsteiini kuhjumist ja alandab selle taset, mis vähendab metioniinist tulenevaid terviseriske.
- Betaiin ehk TMG (trimetüülglütsiin): Betaine osaleb alternatiivses metüleerimisprotsessis, mis muundab homotsüsteiini tagasi metioniiniks, sõltumata B12 vitamiinist. See aitab samuti homotsüsteiini alandada, vältides selle liigset kuhjumist ja vähendades vajadust liigse metioniini tarbimiseks.
- N-atsetüültsüsteiin (NAC): NAC suurendab kehas tsüsteiini taset, mis aitab reguleerida homotsüsteiini ja metioniini ainevahetust, kuna tsüsteiin on üks homotsüsteiini ainevahetuse lõpp-produktidest. NAC aitab vähendada homotsüsteiini toksilisust ja on tuntud oma antioksüdantsete omaduste poolest.
- L-glütsiin: Glütsiin on aminohape, mis võib aidata leevendada kõrge metioniinitarbimise mõju. Glütsiin toimib metioniini antagonistina ja aitab säilitada organismis tasakaalu, vähendades vajadust metioniini lagundamise järele.
Tartu Ülikooli Kliinikum kirjutab homotsüstinuuriast siin:
https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/wp-content/uploads/2023/06/homotsustinuuria.pdf